Uued dokumendid
Kui hunt
sind pureksin,
bürokratism,
ja paberid
(ükskõik kelle)
ei vääri
austust,
ülistamist,
kus kurat nad käigu.
Kuid selle...
Kupeede paraadil
ametnik astus,
üliviisakas
taldadest
ninani.
Kõik esitasid passi,
ja avarast taskust
oma kiipkaardi
andsin minagi
/---/
Ning järsku,
kui kahmates pihku tuld,
suu kõverdab
härral
jahmatus -
härra ametnik
võtab mult
minu kiibiga
plastkaardiklibaka.
Võtab kui pommi,
kui habemenoa
kahelt poolt
ohtlikult terava,
võtab
kui kahekümnekeelse boa,
mao
kahemeetrise kehaga.
Eemal
kandja
seisab ja muheleb.
Viiks tasuta ära,
kui soovid,
su kandami.
Sandarm
küsivalt
jõllitab nuhile,
nuhk aga vahib
sandarmit.
Missuguse mõnu,
hoo ja hasardiga
nad oleks mind
võllasse tassind
seepärast,
et käes hoidsin
kiibiga,
plastikust
sinaka
tooniga
kaarti.
Kui hunt
sind pureksin,
bürokratism,
ja paberid
(ükskõik kelle)
ei vääri
austust,
ülistamist,
kus kurat nad käigu.
Kuid selle
ma esitan aardena,
millist ei ole
seni maailm veel näinud
kordagi.
Las tunnevad
kadedust.
Mina olen
Eesti Vabariigi
kodanik.
(Vladimir Majakovski, Felix Kotta tõlge, Kristjan Otsmanni kaasajastus)
Sain euroliidu punapassi ja ID-kaardi kätte, muud miskit. Nüüd tuleks veel digiallkirjastamine käima saada.
1 kommentaar:
mozno uiti
tshasa v dva
no mõ uidjom pozhzhe
nashi drava
nashim tavaristsam
nuznõ
tavaristsi mjorznut
nu vot midagi sellist meenb seoses majakovskiga kooliajast. kuuldes sõna futuristlik luule hakasime depeshiga paralleele tõmbama. ei tulnud.
Postita kommentaar