Disainbeebid ja eetika
Kuulasin just teaduskohvikus briti teadlast Tom Shakespeare'd ja avastasin taas, et disainibeebid põhjustavad tõesti tohutuid eetilisi probleeme. Shakespeare sõnul on mõned neist triviaalsed, kuid vastust neile leida raske:
- Kas vanematel on õigus oma lapse sugu valida?
- Kas erivajadustega vanematel on õigus valida ka enda lapsele puudega elu?
- Kas vanematel on õigus investeerida disainibeebisse, suurendades tema intelligentsuseeldusi, et temast tuleks äärmiselt tark ja palju teeniv inimene?
1 kommentaar:
1. Kas on mõtet lasta lapse sugu juhusel valida, kui näiteks Indias võib tüdrukuna sündimine tähendada hülgamist - aeglast surma või virelemist vaesuses? Meeste/naiste vahekord võib sellisel juhul paigast nihkuda, kuid ma arvan, et sotsiaalsed normid hakkavad seda reguleerima ja soodustama suuremate tasakaalutuste vahel teise soo sündimist. Hiinas ja Indias on juba praegu proportsioonid üpris paigast ära (iga 100 naise kohta kuni 120 meest). Naiste elu muutub sellises olukorras lihtsamaks - valikud ja võimalused suuremaks nii pere kui töökoha leidmisel.
2. Tõenäosus, et erivajadusega vanematel sünnib erivajadustega laps on niigi suur - kui nad suudavad lapse eest hoolitseda, teda üleval pidada, siis peab see otsus jääma vanematele. Ühiskonnale ei ole õigust sekkuda perekondlikesse asajadesse. Alternatiivselt võib mõelda sellele, kas ühiskonnal on õigus erivajadusega lapsed lihtsalt "magama panna". Küsimus on ikkagi selles, kuidas suhtuvad n.n. normaalsed inimesed erivajadustega inimestesse - kui põlgad ära/ei soovi näha erivajadusega inimesi, siis tahad tõenäoliselt ka selliste laste sündi piirata. Sellepärast ei olegi ühiskond kompetentne selliste küsimuste üle otsusama vaid hoopis vanemad.
3. Intelligentsus või tarkus ei ei tähenda automaatselt suurt sissetulekut. Inimeselt vaba tahte röövimine on esialgu veel väga keeruline ja tõenäoliselt ei sooviks seda keegi enda lapselt võtta. Anda inimesele mingid eeldused ja siis arvata, et ta just vanemate poolt talle valitud tee kasuks otsustab tundub samuti kuidagi kauge. Teenager'itel on niigi kalduvus igasugusele vastuhakule - kui ta teab, et tal on kõike eeldused olemas kõvasti "pappi" teenida, siis võib hoopis budistiks kloostrisse minna ja materiaalsele maailmale lihtsalt "hüvasti" öelda. Lõppude lõpuks ei ole ju olemas rikkuse või tarkuse geeni - on erinevad eelduste kombinatsioonid, kust võib tulla mida iganes.
Lihtsalt mõned mõtted...
Postita kommentaar