Frankenstein

Seminaril "Eetika ja internet" jõudis taas mu teadvusse kohutav tõsiasi: lõime piiramatu kommenteerimisega viis aastat tagasi Frankensteini, mida me ei suuda enam taltsutada.

Me ei loonud anonüümset ja piiramatut kommenteerimist mitte ainult selle pärast, et hankida inimeste arvamust. Teine eesmärk oli tekitada võimalikult palju lehevaatamisi (page views), mille põhjal olid keskmiselt geniaalsed reklaamiandjad nõus reklaami panema netiväljaannetesse. Iga asi, mis suurendas lehevaatamisi, oli hea. Peaaegu iga asi, sest pornot me avaldama ei hakanud.

Nüüd on küsimus selles, kuidas Frankenstein kooli saata ning muuta ta normaalseks inimeseks. Loodud peletisel on kummaline olemus - tema iseloom on järsk ja muutlik, kuid ma ei ole kaotanud usku tema mõtlemis- ja õppimisvõimesse.

Esimese sammuna peaksid väljaanded jõudma kokkuleppele - kommentaaridele tuleb lisada märksõnad, mis iseloomustavad selle sisu, ning kommentaari esimene lause ei tohi sisaldada leimi. Ajalehe kasutajatele tuleb anda õigus kommentaare modereerida. Juhul, kui lugejad eksivad modereerimisega, peab saama kommentaari taastada (viki annab selleks võimaluse). Selleks on vaja toimetusse inimesi, kes seda teevad ning modereerivad ka kommentaare omalt poolt.

Kõige sellega peaks hakkama tegelema esimesena suurim keskkond - Delfi. See nõuab väljaminekuid, kuid haridus pole olnud kunagi tasuta. Aga koolita jääb inimene rumalaks. Meie Frankensteini-poisilt aitaks kool koorida rumaluse kihi ning tuua esile tema intellekti. Ta ei tule sellega üksi toime.