18.11.05

Strandberg & Marvet: avaldage infot!

Kuigi enne juba lühidalt mainisin Peeter Marveti ja Marek Strandbergi välja kuulutet põhiteesi seminaril "Eetika ja internet", annan nende jutust lühida ülevaate:

  • Strandberg: Ajakirjandusel on seisusest tulenevalt kaks rolli - avada maailm ja vahendada küsimusi. Kohustus küsimusi vahendada toimib osaliselt.
  • Strandberg: Ajakirjanikud peavad tegelema terve mõistuse täiendamisega, et see maailm oleks laiem kui poliitikute etteantavad tekstid.
  • Elektrooniline meedia võimaldab muuta viidete ja seostega uudisloo tervikliku kommunikatsiooni osaks, haarates kaasa varem ja hiljem samal teemal juhtunut ja öeldut.
  • Strandberg: See eeldab tahet kasutada internetimeediaga seostatust ja vähendada artikli kui aktiga seostatust. Väljaandja jaoks on väärtus see, kui suudate toota tähelepanu.
  • Marvet: Ees ootab tähelepanu defitsiit. Ajakirjanikud on inimesed, kes aitavad tähelepanu suunata, tegeleda üldiste asjadega ning sealt oluline välja sortreerida.
  • Strandberg: Veebimeedia on praegu teadmisi hajutav meedia. Ajakirjaniku allikale esitatavad küsimused lähevad kontsentreerivasse filtrisse, milles lugu kärbitakse ja tekkib kadu. Alles jääb küllaltki meelevaldne tekst, mis kantakse üle vastuvõtjale, ning kui vastuvõtjal tekkib küsimusi, siis ei jõua need algallikani ja jäävad vastuseta.
  • Marvet: Enamik netiläbust on tingitud sellest, et artikkel on puudulik ja kallutatud. Rohkem infot aitab info tarbijat ja vähendab leimi.
  • Üleskutse: mõttetus tuleb asendada aruka tegevusega. Kuna ajakirjanikud puutuvad kokku allikatega, siis tuleb artiklite alusinformatsioon muuta leitavaks ja töödeldavaks kõigi jaoks. Selle materjali avaldamisest kujuneb laiem ja tõlgendav ahel.
    Seda ei saa teha enne pommuudise avaldamist. Kristjani kommentaar: küll aga pärast pommuudise avaldamist.
  • Strandberg: koguge õigeid küsimusi, mida esitada õigel ajahetkel. Kindlasti on lugejate hulgas neid, kellel on teist nutikamad küsimused. Neid küsimusi tuleb vahendada.
  • Marvet: kui vähegi võimalik, tuleb lugu avaldada veebis enne, kui see avaldatakse paberil. Sel juhul jõuavad lugejad vigu parandada ja artikkel ilmub korrektsena.
Minu kommentaarid:
  • Ideed head ja õiged, kuid see eeldab ajakirjanik 2.0 tekkimist, kes hangib mitmekülgselt infot ning suudab seda ise veebis avaldada.
  • Teostumine eeldab meediaväljaannete seisukohtade muutumist: oluline ei ole mitte ajalehe müük, vaid selles avaldatav info parimal võimalikul moel. Ajalehed peavad loobuma nõudest materjali ainuavaldada - see õigus peab kuuluma ka ajakirjanikule, kes võib avaldada infot sõltumatus meediakanalis.
  • Ajakirjanikud peavad sekkuma artiklite veebis avaldamisse, varustama neid viidete ja märksõnadega ning lisama sellele infot. Ajalehed peavad tegema selle võimalikult lihtsaks.
Lahti jääb küsimus: mis motiveerib ajakirjanikke seda tegema ja mis motiveerib väljaandeid-meediakanaleid seda toetama? Võib-olla eksin, aga ma ei näe saalis mitte ühegi väljaande peadirektorit ega peatoimetajat... Eksisin, Delfi juhatuse esimees Ville Jehe on kohal.

4 kommentaari:

Kristjan Jansen ütles ...

Miks mitte võtta nööbist kinni Aavo Kokal, kes 3-4 aastat tagasi käis välja sarnase 2.0 ajakirjanikuidee ning selle ka peaaegu Ekspressis teostas? Infosüsteemi tasemel oli asi paigas, puudu jäi inimeste kaasamine.

Blogisin sellest kunagi ammu siin ja siin

Anonüümne ütles ...

"Ajalehed peavad loobuma nõudest materjali ainuavaldada - see õigus peab kuuluma ka ajakirjanikule, kes võib avaldada infot sõltumatus meediakanalis."
Näita mulle peatoimetajat, kes maksab reporterile palka, aga annab lisaks talle õiguse selle raha eest kogutud infot mujal avaldada. Isegi embargoga.
Lähen kohe sellesse lehte tööle.

Kristjan Otsmann ütles ...

Eks ma saan isegi aru, et tegemist on pigem manifesti kui reaalsete tegevusvõimalustega.

Sellest hoolimata loodan, et peatoimetaja ja ajakirjanik suudavad kokku leppida, usaldades mõlema tervet mõistust. Ma'i näe selles midagi halba, kui ajaleht avaldab artikli ning ajakirjanik oma ajaveebis artikli lühendamata versiooni koos kogu artiklit puudutava kirjavahetuse ja/või meiliintervjuudega.

Ajalehe võrgukeskkonda ei muuda ahvatlevaks mitte üksik artikkel, vaid terviklik uudispilt. Kui ajaleht soovib inimesi meelitada senisest enam, siis ta peaks looma oma ajakirjanikele võimaluse ajalehe keskkonnas ajaveebi pidada ning infot avaldada, mitte ajakirjanikku keskkonnast eemale tõrjuma (või suruma ta ainult kommentaaride lugeja staatusesse).

Larko ütles ...

Vennad, teil mõlemal on ilmselt kuulamata jäänud proffessor Heiki Pisukese loengud, millest siinki ainult pisikene osa edastakse. Te peaksite end autoritena autoriõigustega kurssi viima.

 
Creative Commons License
This work is licensed under a Creative Commons Attribution-NonCommercial-ShareAlike 2.5 License.