Ansipil on õigus ja ei ole ka
Ansip andnud intervjuu päevalehele. Öelnud, et Eestil on kõrgharidusega inimesi vaja. Ansip saanud seepääle Babüloni loomaaias ja leheneegri kirevas maailmas peksa.
Tegelikult on Eestil vaja mõlemaid - kui Eesti ei võta miskit ette inseneri- ja reaalalade doktoriõppe soodustamiseks, siis on meie majandusega kurvad lood. Ja arvopärdid, markkomärtinid ja neemejärvid eelistavad endiselt elada mujal maailmas, sest Eesti majandus ei tooda piisavalt hääolu.
Tegemist on ussiga, mis sööb iseenese saba - peaksime tegema mõlemat, panustama nii kutseharidusse kui ka häässe kõrgharidusse. Sest kõrgharit taibukas inimene tahab elada mõnusas ja loovas ühiskonnas, mille loomulikuks koostisosaks on asjatundlikud töölised. Kardan, et Eestil puudub reaalselt rakendatav tegevuskava sellise ühiskonna loomiseks. Seega, head teed, seltsimehed.
6 kommentaari:
Muidugi on Eestis vaja mõlemaid, nii kõrg- kui kutseharituid. Aga sealjuures ei saa neist üht maha teha, saates kõrgkooli neid, kes ehk palju paremate eeldustega õpiksid näiteks kondiitriks, mitte kondiitripoe juhatajaks.
Et avalik arvamus soosib just nimelt kõrgharidust, minnaksegi ükskõik millisesse ülikooli, peaasi, et kuskile sisse saaks. Vaevalt et see, kes suure valu ja vaevaga (rahast rääkimata) on end bakatiitlini võidelnud, edaspidi kuskil kutset omandama hakkab.
Praegu promob Ansip kõrgharidust kui sellist, hariduse kvaliteedist, riigi põhjendatud toetusest vajalikele erialadele pole juttu olnud.
Muidugi käib selles asjas arulage rapsimine, sellega olen täiesti nõus. Samuti peaks riik miskit ette võtma, et võimalikult vähe soodustada massilist ärijuhiks õppimist - neist ajab vist küll juba üle ääre.
oeh. ma isegi ei viitsi kommenteerida.
sul, Kristjan, ma vaatan, kommentaaris üks trükiviga. mitte "arulage rapsimine", vaid "arualge repsimine" ;)
Olen eelkõnelejatega nõus et mõlemaid vaja. Eelkõige kutsehariduse kvaliteedile tuleks tähelepanu pöörata. Mulle raudselt meeldib see soome ja rootsi mudel, kus kutsehariduse sisse on lülitatud osa keskkooli õpekavast (näiteks emakeel ja matemaatika). Soome puhul saab isegi täies mahus omandatud kutsehariduse alusel riigieksami ära teha, mis omakorda võimaldab hiljem soovi korral oma haridust kõrgkoolis täiendada.
Sepp, meelega ei kasutanud repsimist :), sest Eestil pole olnud kogu taasiseseisvusaja jooksul terviklikku hariduspoliitikat. Viga pole mitte ühes ministris, vaid... Ma'i teagi milles. Vaadake kasvõi seda jama õppekavade ümber - HM pole suutnud õppekavasidki 10 aastaga välja töötada.
Larko, olen imetlenud Soome haridussüsteemi kogu aeg - kutsekoolid on tugevad, polütehnikumid panevad majandusele põhja alla, ülikoolid suurepärased. Loomulikult ei saa seda Eestisse raha- ja inimpuudusel üks-ühele üle tuua, aga mingi õppimisvõime võiks haridusministeeriumi inimestel siiski olla. Vähemalt ministeeriumi nimi eeldab seda :)
Postita kommentaar