Monument (ja politsei)

Parasiil Tiit Paananen kirjutab õiguslikust probleemist pronkssõduri kaitsmisel politseijõududega. Tundub, et formaaljuriidiliselt on tal õigus.

Terve mõistuse seisukohalt siiski mitte. Annan politseile üheksa punkti kümnest laupäevase konflikti ennetamisel. Politsei suutis imperialistlike ja rahvuslike rullnokkade konflikti äärmiselt elegantselt ära hoida! Telekast oli tõesti piinlik vaadata noororavat ja -isamaalast, kes lällasid kõvasti ja valesti Eesti lippu lehvitades isamaalisi laule. Ma pole ausammaste fänn, kuid lipp on olnud läbi aegade pühalik sümbol. Need tüübid (nimme ei ütle "kodanikud", sest tegemist ei olnud Eesti kodaniku väärilise käitumisega) mõnitasid oma bravuurse ärplemisega Eesti lippu. Ma pole kindel, kas ja milline oli nende joobeaste. Aga jutt oli väga joviaalne. OK, see võib olla tingit ka kõrgendatud adrenaliinisisaldusest veres.

Probleem on tõsine - Eesti poliitikud ja avalikkus neelasid provokatsiooni, lõnksti, alla - ja üks hullemaid asju, mida praegu teha, on selle ausamba teisaldamine lähitulevikus. Kardan, et Eesti pole selleks valmis ei korrakaitseliselt ning ka meie propagandamootor jääb nõrgaks. Ainus võimalus konflikti lahendada on seaduslik ja legitiimne. Just legitiimse lahenduse leidmisega on väga keeruline. Mõttekas oleks aeg maha võtta ja rahulikult, emotsioonideta arutada, mida teha. Emotsionaalselt teeb inimkond peamiselt lollusi, kui mõni harv erand välja arvata.

Samal teemal pajatavad Urmas (väga hää kommentaar!) , Larko ja Merlis.