Sünnieelne muusika

Kuulasime eile meiega pojaga lauluväljakul Metallicat. Väga hea kontsert! Alguses oli saund vähe paigast, kuid kontserdi edenedes heli üha paranes. Ja 20 aasta eest avaldet "Master of Puppetsi" lood kõlasid väga ehedalt!

Tegemist on elavate klassikutega. Mehed mängisid laval lugusid, mis jõudsid plaadile kaheksa, üksteist või vaid kuus aastat enne poja sündi, aga see ei tekistanud meil asja nautimast ning olematut tukka loopimast ja näppu viskamast. Kellele puberteedieamuusika, kellele ajaloolised teosed, mis köidavad endiselt.

Teeb ikka keskeakriisile läheneva kodaniku südame soojaks küll, kui pojale meeldib isa noorpõlvemuusika :)

Heldimuse rekordit ma siiski ei püstitanud, me kõrval kontserti kuulanud minust 5-6 aastat vanem Soome hevimees tegi selles kategoorias mulle ära. Probleemideta. Ei mäletagi, mitu korda nad pojaga nukke kokku lõid, kätt surusid ja mitu korda põhjanaaber möirgas selle juures: "Who's the man?!" Liigutav vaatepilt. Tegelikult ka.

Teised muljetajad:
Kaja
Urmas