Wannabe-Glehn? Kohuke seikleb jälle...

"Seie saagu linn," ütles kunagi Nikolai von Glehn. Ja linn sai, küll mitte selline nagu Glehn oleks tahtnud, aga nii enam-vähem ontlik.

"Ma tahan teha lastele elupaiga, kus nad olla tahaksid," ütles Oliver Kruuda. Ja rabast sai Kruuda krundi laiendus, hektarisel maa-alal kasvavad puud kadusid kui võluväel ning pinnas täitus ehitusprahiga.

Mõlemad kaevasid/kaevavad tiike oma krundile. Glehn oli visionäär ja kahtlustan, et Kruudagi. Mis on nende kahe mehe vahe? Glehn tegutses kohaliku kogukonna hääolu nimel, Kruuda enda ning oma laste mõnusa elu pärast (ja mulle ei too pisarat silma jutt laste millalgi tulevikus saabuvatest pulmadest ning kadunud kaasa unelmate elupaigast). Glehn oli seaduskuulekas, Kruudal näib seadusist olevat kama kaks, kui need ei toeta tema plaane. Glehn polnud surres kuigi rikas, sest plaanid olid utoopilised ning kohalik proledest maarahvas tõmbas tal sageli naha üle kõrvade. Kruuda kogub mammonat edukalt.

Kas Kruuda on wannabe-Glehn? Täpselt seda võib järeldada ebaseadusliku raiega langetet puude jagamisest naabreile küttepuudeks.

Glehnilikult käituv inimene annaks ebaseaduslikult rabalt röövitud hektari sootsiumi laste käsutusse ning ehitaks sellele hektarilise, Nõmme kõige uhkema ja lapsesõbralikuma mänguväljaku. Kui ta seda teeks, siis ma nõmmelasena annaks talle loodusesse sekkunud ja seadusvastaste teo andeks ning möönaks, et temas on glehnilikke jooni. Ja "wannabe"-eesliite jätaks sel korral kasutamata.