Blogimine ja reklaam
Priit Pullerits vaeb põgusalt tänases Postimehes blogijate ja reklaami suhet ning kordab refräänina: "Blogijaid ei saa pidada ajakirjanikeks, kui palju nad ise seda ka ei sooviks."
Oeh. Tegelikult kehtib ju endast lugupidavate ajaveebnike puhul sama reegel nagu massimeediaski: reklaam tuleb tähistada. Kui reklaam on tähistet, pole probleemi.
Priit ei väsi tähtsustamast toimetaja rolli ja leiab, et toimetaja hoiab ära põhjendamatu kiidulaulu meedias. Kas ikka hoiab? Vaadake naisteajakirju ja tehnoloogialisasid. Naistekates vohab märgistamata reklaam. Tehnoloogiaväljaandeis on sageli toimetaja sama isik, kes ajakirjanikki ning toimetajakontroll puudub. Seda asendab samasugune enesekontroll nagu blogides.
Kas pole tegemist sõjaga tuuleveskite vastu? Nii blogides kui ka ajakirjanduses kehtib hea tava ning on nii väljaandeid kui ka blogijaid, kes eksivad selle vastu.
Muide, ühes asjas on Pulleritsul õigus: blogijad polegi ajakirjanikud. Aga osa ajakirjanikke on blogijad. Nagu Priit isegi :)
Täiendet: Loe ka Sepa suurepärast kommentaari!
13 kommentaari:
veider kirjatükk - kuskohast see tuli nüüd siis ja mis on selle eesmärk? kas toimetaja käskis kirjutada? kui ei - miks toimetaja selle läbi lasi? :P
Ja kes on see müütiline Toimetaja, kes igal alal pädev on? :)
Ja what about enesereklaam? Elu kitsarinnaline artikkel. Defineerigem reklaam. Minul pole soovituste vastu mitte midagi ja see on tahes tahtmata reklaam ju.
Sepp tegi eravestluses terase märkuse - omamoodi irooniline, et leiad tee ajalehe juurde läbi usaldusväärse blogi :)
Nonoh. Ajaleht, kus igast numbrist leiab horoskoobi ja mis vahel nõidade ja posijate arvamusi tõe pähe "raporteerib" ei saa küll kuskilt otsast toimetaja pädevusega kiidelda.
Öelgu mistahes blogijate kohta, aga vähemalt kõik mõistavad, et blogide puhul on tegu arvamusega. Fakti staatusele pretendeerivatele killukestele on tavaliselt ka viide lisatud, et kõik ilusti kontrollida saaks. Ajakirjandus esitab arvamusi fakti pähe (meil on toimetaja!), kui vahele jääb on stampvabandus olemas (me ainult raporteerime!) ning viidetest pole haisugi.
kui viitsid, vaata üle kasvõi see, et ma sinu positsiooni osas "kala" sisse ei teinud :)
http://sepp.offline.ee/tavaline/2008/01/viljar-sepp-kahtlane-pullerits/
Sepp: kõik sobib, suurepärane kommentaar!
ka mina olen blogija ja julgen end mingil määral pidada ka vabakutseliseks ajakirjanikuks (ilmselt osaliselt pean end ajakirjanikuks ka selle pärast, et minu tekstid, mille toimetajaks Kristjan on, on tavaliselt Homme vahele sattunud võrdlemisi algsel kujul)...
nii blogardi kui ajakirjaniku mätta otsast vaadatuna võin öelda, et ega isegi toimetaja sellestsamusestki saia teha ei suuda, tihti aga olen märganud, et sellessamas ajalehes, millele elver viitab on juhtunud vahel vastupidist...
ise üritan ka enda blogis viimasel ajal võimalikult palju "ajakirjanduslikult" kirjutada, ehk siis võimalikult objektiivselt...
ja lõpetuseks ütlen, et mina ei suuda ka paljusid ajakirjanikke ajakirjanikeks pidada...
mks: iseloomustust "objektiivne" inimese puhul kasutada ei saa, sest nii inimese huvid, taust, haridus, maailmavaade jne, kõigutavad tehtavat-kirjutatavat-valikud palju. ja see pole üldse halb või taunimist väärt, seda tasub lihtsalt teada. nn inimfaktor.
teisalt ei ole eales lehes või ajakirjas nii palju ruumi, et nähtusi objektiivselt kajastada.
küll saab ja peab ajakirjanik kirjutama tasakaalus lugusid ehk sõna andma sündmuse erinevatele osapooltele.
Ajakirjanik peab vähemalt pürgima objektiivsuse poole.
Samuti ei saa ja ei pea ning isegi ei tohi ta sõna anda sündmuse "kõigile osapooltele". Selle mõtte naiivsest järgimisest tulevad artiklid, kus uusimaid teadusavastusi kommenteerivad preestrid ja nõiad võrdväärselt teadlastega.
Elver, ajakirjanik peab püüdlema rohkema loetavuse poole, objektiivsus pole juba ammu mingi eesmärk. Objektiivne lugu/saade on igav, keeruline, ei müü.
Veebipäevnik, kes EI PEA müüma ega põnev olema, on palju vabamas olukorras. Lisaks kirjutab ta teemast, millest ta ise kirjutada tahab - ja milles ta siis ehk ka pädev võib olla. Erinevalt "ajakirjanikust", kes _peab_ täna tegema loo Anu Saagimist ja homme uuest tööseadusest.
Nii võibki ajapäevnik olla palju objektiivsem kui kutseline leheneeger.
Toimetamine ei puutu aga üldse asjasse. Toimetaja kitkub igavat objektiivsust veel vähemaks ja paneb juuresolevale stockphoto pildile kõlava, aga teemast mööda pealkirja.
"Elver, ajakirjanik peab püüdlema rohkema loetavuse poole, objektiivsus pole juba ammu mingi eesmärk."
See link viitab viimase Daily Show torrentile. Seal on väga häid näiteid sellest kuidas müügile keskendunud "ajakirjandus" on USA poliitikamaastiku korralikult ära n*kkunud.
Kaur,
"Toimetaja kitkub igavat objektiivsust veel vähemaks ja paneb juuresolevale stockphoto pildile kõlava, aga teemast mööda pealkirja."
Nii nagu on häid ajaveebnikke ja -kirjanikke ning halbu, on lugu ka toimetajatega. Halb toimetaja käitub tõesti nii nagu Sa esile tõid või - nagu vanasti öeldi - leiab artikli iva ja toimetab selle välja, aga hea toimetaja parendab teksti oluliselt.
Väidan endiselt, et toimetuslik kontroll on oluline. Ja ajakirjanduslik toimetamine samuti, kui mõlemad on asjatundliselt tehtud. Lihtsalt info saab parem, klaarim ja täpsem. Aga ajaveebinduses täidab toimetaja rolli blogija ise. Eks kipub vahel temagi igavat objektiivsust veel vähemaks kitkuma ja postitusele panema kõlava, aga teemast mööda pealkirja :)
Noh - kus siis oli Pulleritsu kõikvõimas toimetaja täna, et lasi ÄPis "Savisaarel" Ansipi sitast rääkida :D
Postita kommentaar