Kuidas abistada maavärina ohvreid?
Kohutav. Samal ajal, kui Javal hukkus maavärinas ligi 5000 inimest, käib Eestis mingi punktitu jahumine ausamba üle. Krdi kolkas elame ikka.
Maavärina ohvrite heaks tahaks midagi teha - kasvõi veidi raha annetada taastustöödeks ja humanitaarabi osutamiseks. Eesti Punane Rist pole praeguseks paraku midagi ette võtnud. Kas keegi teab, kuidas saab aidata ilma, et tarvitseks rahvusvahelist maksekorraldust teha?
7 kommentaari:
No kolkas elamist näitab ka see, et kui Indoneesias toimub maavärin, kus hukkub 5000 inimest, siis teavad seda kõik, tunnevad kaasa ja soovivad raha anda. Abiorganisatsioonid ja telekas on kohal, näidatakse kodudest ilma jäänud inimesi - kõigil hakkab hale.
Darfuris (Sudaani ida-osa) hukkub kohalike elanike ja valitsuse sponsoreeritud relvastatud jõukude kokkupõrgetes hinnanguliselt 10 000 inimest kuus ja ca. 100 000 jääb kodutuks (täna võibolla juba veidi vähem, sest mingid rahuläbirääkimised nagu käivad). Abiorganisatsioonid ei tegutse kuna neid kiputi seal järjepanu maha notitama või paljaks varastatama. Aga see ei huvita eriti kedagi.
Tekib sama effekt, mis 2004. aasta tsunamigagi. Kuna mingit õnnetust näidatakse televiisoris niivõrd palju, siis tekib mingi meeletu vajadus inimestel seda toetada, samas kui teised õnnetused jäävad täiesti tähelepanuta.
Seega soovitan sul oma annetus teha pigem Punase Risti või Gates Foundationi või World Food Programmile üldiselt. Las spetsialistid otsustavad, kus seda raha kõige parem kasutada.
Darfuris on pikemat aega jama, millest on rahvusvahelisest ajakirjandusest kurb lugeda. Aga nõuanne on teretulnud.
Minagi olen nõus eeskirjutajaga. Lisaks omalt poolt veel, et mitte ainult Darfuris, vaid lausa igal pool ja iga päev juhtub miskeid õnnetusi. Seega me muud moodi ei saakski, kui peaks iga päev mingi annetuse tegema ja aitama ja toetama. Karm, aga ei vea välja.
Priit, aga maailmas sündiva eest ei saa kapselduda. Maailmas toimub olulisi asju, milles meie kodanike kaasabi igati teretulnud. Eestis ongi üks häirivamaid asju see, et maailma otsaks on põhja poolt Kesk-Soome, idast heal juhul Uuralid, lõunast Valgevene-Ukraina ning läänest Ristna poolsaar.
Huvitav, miks kipub olema inimestel suurem kaastunne ja abistamissoov kaugete ja meedias suurt kajastust leidvate katastroofide vastu? Kas tõesti on sedatõugu "reklaam" nii mõjuv?
Kui kedagi aidata tahate, siis abivajajaid leiab palju lähemalt ja lisaks ei söö abistamise bürokraatia poolt ressursist ära.
Küsimus ei ole selles, et Eestis abivajajaid napiks. Sel nädalal käib kiire.ee keskkonnas heateonädal - kui teil on kodus ülearuseid asju, reklaamige neid seal, palun. Samuti vaadake aeg-ajalt läbi Heateo Sihtasutuse lehelt - ka sääl on piisavalt võimalusi abivajajate aitamiseks.
Oma perega saadame korrapäraselt kasutet, kuid kandmiskõlbulikke riideid Viljandi kanti abivajajatele saatnud. Ilma igasuguse kampaaniata.
Laiemalt võttes on küsimus suhtumises - mu väärtushinnangute kohaselt tuleb abivajajaid aidata nii palju, kui võimalik. Kui toimub katastroof, siis on maailmakodanike eesmärk oma võimaluste piires aidata hädas kannatajatel toime tulla. See, et osa abiandmisorganisatsioone paneb osa "vasakule", on juba omaette probleem.
Mäletate Aki Kaurismäki filmi "Mies vailla menneisyyttä". Sääl tekkis küsimus, miks möödakäija aitas päätegelast, ja möödakäija vastas: "Kui näed mind rentslis lamamas, palun pööra mind selili."
See maavärin pole eriti midagi, majadesse jäävad tavaliselt vanurid (kulu) ja lapsed (saab uued teha), krunt jääb alles ja elu läheb edasi. Või siis saab kogu pere hukka ja pole kedagi abistada. Samas - sellistel suurõnnetustel pole probleem mitte rahas, vaid logistikas.
Hiljuti sai Hiinas 37 kaevurit surma ja oli vist ka selline kild, et iga aasta 6000 tükki neid sealsamas hukkub. Arvuta nüüd siit - iga päev kaotab ca 16 Hiina peret oma ülalpidaja. Vot see on alles õnnetus, mida saaks just rahaga reaalselt korvata.
Sinu põhimõte on ju õige, aga mina isiklikult ei ole valmis 10% oma sissetulekust (näide) kõigi maailma abivajajatele jagama. Life is hard and then you die.
Postita kommentaar