Rohkem m-ühiskonda
Linnar Viik pajatas just Nordic Mobile Media Conference'il alljärgnevast:
m-ühiskonna arendamisel on juhirolli sisse võtmas arengumaad India, Filipiinid, Maroko ja Sri Lanka: Aasias asub nii riigi, klientide kui ka tootjate nõudluse raskuskese. Hetkel on tegemist mobiilimaailmas nn „kuum banaaniga”, mis ulatub Jaapanist Lõuna-Indiani.
Mobiilid murravad sealses elus argipäeva: Viik tõi näite, mille puhul SMS-keel murrab nt Sri Lankas sisse tavapärasesse meediasse – artiklites võib leida emotikone ja sms-lühendeid.
Mõned näited veel: Indias ostsid farmerid kamba peale fototelefoni ning hakkasid kasutama mobiilset veterinaariateenust. Kitsel oli haav suu lähedal, farmer saatis pildi mobiiliga arstile, arst andis mobiili teel nõu ning kits sai terveks. Madurai külas hakkas vili muutuma valgeks. Farmerid saatsid piltsõnumi paarile ülikoolile ja nood diagnoosisid nn kollase mosaiigi haiguse.
Kogu m-ühiskonna ja -äri arendamine põhineb nn ümberpööratud äriloogikal: investeeringute tasuvust arvestatakse mitte opeaatori seisukohast, vaid kasutaja seisukohalt lähtudes. Küsimus on selles, millist kasu saab kasutaja uutest teenustest.
Suurem osa teenustest põhineb avatud lähtekoodiga sms- ja häälteenuste platvormidel. Teenuseid ei paku üldjuhul mitte operaatorid, vaid haiglad, instituudid, põllumajandusregulaatorid ja teised, kellel on olemas potentsiaal kasulike teenuste pakkumiseks.
Siinne olukord pole üldse halb, kuid nii mõneski asjas jääme Kaug-Idast maha: enamik m-ühiskonna teenuseid pole Viigi väitel seotud e-äri ja e-valitsuse strateegia ega olemasolevate infosüsteemidega. "M-teenused on nagu mässulised [toa]nurgas," lausus ta.
Viik rõhutas kogemuste jagamise olulisust m-ühiskonna arendamisel ning kutsus üles looma näiteks Põhjala regiooni m-teenuste auhindu, mille abil tõsta parimaid kogemusi esile nii regioonis kui ka maailmas laiemalt.
Täiendet: Loe ka Linnari juttu Mobi blogis.
2 kommentaari:
Nupukad India farmerid, kuid sellel näitel ei ole vähematki tegemist mobiiliga, kui sellisega. Farmerid ostsid odavaima võimaliku fotoaparaadi ja lähetasid pildi odavaimat võimalikku teed pidi arstile. See, et see odavaim juhtus mõlemil juhtumil olema mobiil, ei tee sellisest viisist mingit erilist mobiiilile omast lahendust. Samahästi oleksid nad võinud osta tavalise digikaamera ja saata pildi interneti teel, aga need asjad on oluliselt kallimad. Mina pean emm asjadesks ikka selliseid asju, mida ma muidu, kui emmiga teha ei saakski.
Ehk siis tagurpidi - kui Indias saaksid kõik tüübid riigi kulul tasuta neti ja arvuti ja digiseebika, siis ei saa öelda, et m-äri teeb Indias vähikäiku :-)
Mobiil ja m-asjandus pole ju asi iseeneses! Mobiil on samasugune tarbeasi nagu pliit, triikraud, arvuti, püksid, mis iganes.
Inimesed ei taha m-asja, nad tahavad oma asju kõige kiiremal, mugavamal ja odavamal moel korda ajada.
Postita kommentaar