Liiklejate automaatkontroll versus liikluspolitsei
Mõne aja eest tulid Indrek Sirk ja kompanjonid välja ideega tulevikus paigaldada kõikidele autodele automaatne kiirusjälgija. Juhtusin Kuku raadiost kuulama "Nädala tegijat", milles Kärt Anvelt usutles idee autoreid. Muu hulgas jooksis läbi see, et projekti orienteeruv maksumus koos seadmete ja arendustöödega (kui õigesti mäletan), siis 100 miljoni krooni ringis.
Ilus tulevikuplaan. Suurim oht on Suure Venna sündroom, kuid sellesse ma eriti ei usu, sest meie asukoht on mobiilioperaatoritele praegugi teada, kuigi mitte nii täpselt. Aga selle projekti teostamiseks kulub aastaid (= sadu kiiruseületamise tõttu hukkunuid maanteedel). Muu hulgas mainisid idee autorid raadios, et projekt peaks end ära tasuma paari aastaga - st tasa tegema liiklusõnnetustest tingitud kulutused riigile.
Kui ma arvutusviga ei teinud, siis sama raha eest saab palgata 300 liikluspolitseinikku, kes teeksid kahe aasta jooksul lauskontrolli Eesti teedel. Ehk oleks sel juhul otstarbekas leida riigieelarves selle projekti jaoks raha nii pea kui võimalik ning alustada massilise liiklejate kontrolliga inimjõul ning hiljem võtta kasutusele automaatne jälgimissüsteem?
4 kommentaari:
No mõtle natuke - see ei hakka kunagi tööle. Defineeri kiiruse ületamine ja saad aru. Teiseks, kuidas kontrollida, et see värk ikka töötab ja pole ära kräkitud või varjatud? Ta edastab andmeid ju vaid rikkumiste korral. Kolmandaks peab see süsteem usaldama GPS'i, aga seda ei saa usaldada. Huvitav kes annab kohtule pädeva tõendi, et sel päeval ja sel momendil GPS süsteem töötas normaalselt ja täpselt? Kohtunik saadab kellegile USA'sse palve, et pange allkiri alla ja vanduge? Lubage kahelda.
Loomulikult on lahtisi otsi kõvasti - isegi kahtlen sügavalt selle projekti teostatavuses. Ma kaldun arvama, et see projekt saab teoks alles siis, kui Galileo toimib, seega oleks ehk mõttekam GPS asemel Galileod kasutada.
Seadet töökorrast välja viia on samuti lapsemäng - see eeldab siis seda, et kui süsteem seadet ei näe, tekib alarm. Kräkkimise võimalus jääb alati.
Kui räägime kiiruse ületamisest, siis tuleks esmalt muuta liikluseeskirju ja lubada mõistlik kiiruse ületamine möödasõidul.
Ausalt öeldes - ka minu jaoks on tegemist hetkel veel üsna ulmelise projektiga, mille asemel võiks pigem tõhustada liikluspolitsei tööd.
Sa ei saanud päris poindile pihta :-)
Oletam, et ma sõidan Tartusse:
a) 160 kogu aeg rauas, see on siis mis? 1 kiiruseületamine?
b) teen tee peal 15 suitsupausi, muidu on 160 rauas. Mitu kiiruseületamist see siis nüüd on? 15? Miks?
Samas, sõidan ühesuunalisel teel vastassuunas, see on 1 rikkumine. Aga kui mavahepeal pean kinni, tagurdan meetri ja jätkan, kas see on siis 2 rikkumist? Aga kui pean kinni ja ootan tunni, päeva, nädala?
Sain küll punktile pihta - süsteemi töö eelduseks on see, et kui su kiiruseületus kehtib nt üle minuti-paari, siis läheb kiiruseületamine kirja ning nt viie minuti pärast kordub sama lugu, see pole probleem.
Postita kommentaar