E-abiellumine: riigi otsus arukas
Minut.ee-s on puhkenud keskustelu selle üle, kas ja kuidas peaks toimuma abielude e-registreerimine.
Kui enne olin veendunud, et kogu protsessi peaks saama teostada end id-kaardiga tuvastada, siis muutsin ühe anonüümse kommentaatori tõttu meelt: ta tõi esile ohu, mille puhul üks kodanik võib teise tagant varastada id-kaardi ja pin-koodid ning sõlmida vastu teise osapoole tahtmist abielu. Mu hinnangul on see tõsine oht ning justiitsministeerium otsustas õigesti, et avaldusi peaks saama esitada e-teel, kuid registreerimiseks on vajalik osapoolte reaalne kohalolek.
3 kommentaari:
Teisest küljest, kui selle ohu olemasolust lähtuda, siis ei saa ju ID-kaarti ühegi õigustehingu puhul turvaliseks tunnistada. Minu tagasihoidlik arvamus oleks selline, et oht kaardi ja koodide varstamisele on tunduvalt reaalsem valimiste ajal ja seda lausa massiliselt kui kellelegi suvalisele kodanikule sundabielu korraldamise eesmärgil. Puht juriidiliselt on ju õigusvastaselt sõlmitud abielu õigustühine. Kodanik ju arvatavasti oma ID-kaardi varastamisest politseit ja muid ametiasutusi teavitab.
Lisaks veel nii palju, et potentsiaalse ID-kaardi varguse motiiviks oleks näiteks pangaarvele juurdepääs tõenäolisem kui tsiviilseisundi kuritahtlik moonutamine. Ehk kui üht tehingut kaardi väidetavlt puuduliku turvalisuse pärast ei lubata, kuidas siis saab teisi olulisi juriidilisi tehinguid sellega lubada?
Samas kas TOM-ist mõni idee on ka realiseerunud? Omal ajal sai provotseerivalt rahva seas populaarne idee püsti pandud, see oli kolmas idee. Kuna töötasin firmas, mis programmeeris selle keskkonna. Oli eesmärk tekitada huvi rahva seas, elavdada ja ärgitada omi mõtteid julgemalt esitlema. Kuid peagi oli selge, et sealt midagi ei tule.
Postita kommentaar